Keskkonnasäästlik ehitamine on võimalik ainult juhul, kui tuvastatakse materjalivoogude keskkonnamõju kogu hoone elutsükli vältel. Puukoti OY, mille eesmärk on olla ökoloogilise linnaelu ja tööstusliku puitehituse eestvedaja, otsustas selle keerulise probleemiga tegeleda ning analüüsida moodulehituse materjalivoogude kliimamõju tervikuna. Tema partner selles laiahaardelises projektis on Kiilto ja eesmärk on muuta keskkonnaarvestus igapäevase äritegevuse osaks.
Alates oma tegevuse algusest 2000. aastal on Puukoti OY ehitanud üle tuhande kodu paarismajades, rõduga korterelamutes ja ridaelamutes. Ettevõtte missioon on ehitada üles ühiskond, kus hea elu on jõukohane võimalikult paljudele inimestele. Head elutingimused ei teki juhuslikult. Ehituseelse taustatöö maht on suur ja see hõlmab peamiselt eri arvutusi. Eesmärkide saavutamiseks on vaja teha teadmuspõhiseid otsuseid.
Keskkonnamõju mõistmine on hea elu lahutamatu osa
Heade elutingimuste eeldused on tavaliselt kvaliteet ja vastupidavus. Teisisõnu on keskkonnaaspektid hea eluviisiga tihedalt seotud. Seni on keskkonnateadlik tarbija saanud valida oma koju ökoloogilisi ehitus- ja sisustusmaterjale, energiasäästlikke seadmeid või tipptasemel energialahendusi. Teadlikkus olelusringipõhise ehituse ökomärgisest – Põhjamaade luigest – on viimastel aastatel suurenenud. Nii tööstusettevõtted kui ka kasutajad mõistavad praeguseks keskkonda paremini. Tulevikus saab maja valikul tõenäoliselt üheks otsustavaks teguriks süsiniku jalajälg.
Puukoti OY ja Kiilto OY koostöö arendab keskkonnateadlikkust veelgi. Keskkonnaarvestuse teel analüüsitakse ehitusaegset heitkogust ja valitud lahenduse süsiniku jalajälge, hinnatakse kõigi materjalide ehitusaegset keskkonnamõju ning uuritakse võimalusi, kuidas salvestada ja siduda süsinikku Puukoti lahenduste abil.
„Tahame teada täpset heitkogust, mida iga materjal oma olelusringi jooksul tekitab. Et uurida seda, millised lahendused on keskkonnale paremad, peame mõistma oma lahenduste üldmõju terviklikumalt. Samuti võimaldab keskkonnaarvestus võtta sihikule suurimad heiteallikad ja otsida uusi lahendusi, minimeerides ühtlasi võimalikult tõhusalt keskkonnamõju. Alustame süstemaatilist süsinikuheite seiret ja seame ambitsioonika eesmärgi vähendada oma süsiniku jalajälge,“ rääkis Puukoti turundusjuht Antti Seppinen.
Õigusloome
Kiilto OY on aastaid näinud palju vaeva, et rakendada keskkonnaarvestust oma toodete ja lahenduste puhul. See on selle teenuse uus külg. Vajadus keskkonnaarvestuse järele aga suureneb, kuna ehitussektor koos sellega seotud seadusandlusega on muutumas. Sama suundumust on näha kõigis Põhjamaades, näiteks Taani kehtestab järgmisel aastal hoonetele süsinikuheite piirnormid. Neid piirnorme karmistatakse kogu kümnendi vältel. Sama mudelit kavatsetakse rakendada ka Soomes.
Muutused on tööstusettevõtete ja keskkonna ellujäämise tähtis tegur. Enam kui saja-aastase ajalooga pereettevõttena on muutumine Kiiltole loomuomane, kuid ta on lisaks võtnud meetmeid, et muutusi kiirendada. Üks neist meetmetest on Kiilto Ventures, kes otsib uusi ettevõtlusvõimalusi.
„Oleme eriti huvitatud selliste kestlike lahenduste leidmisest, mis parandavad või asendavad olemasolevaid lähenemisviise ja aitavad meil luua helgemat tulevikku kõigile,“ selgitas Kiilto innovatsioonijuht Christopher Mills.
Samal ideoloogial põhineb ka koostööprojekt Puukotiga.
„Arvutused näitavad, kus heited tekivad. See on väärtuslik meetod, mis toetab toote- ja teenusearendust. Lisaks aitab süsiniku sidumise võimaluste mõistmine teha otsuseid, mis süsiniku jalajälge tõeliselt vähendavad. Puitehituse võimalusi on sellest vaatenurgast ääretult huvitav uurida,“ rääkis Kiilto keskkonnajuht Viivi Kettula.
„Puukoti põhimõte on täiustada oma tegevust niipea, kui olemasolevaid teadmisi saab tööstuses rakendada. Me ei taha jääda ootama seadusi ega piirduda miinimumiga. Lisaks loodame, et keskkonnaarvestust hakatakse pidevalt kasutama kogu ehitussektoris, kuna ka ettevõtted on teinud seda seni vabatahtlikult. Meie eesmärk on ambitsioonikas, kuid tulemus on tööstuse, lõppkasutajate ja keskkonna parimates huvides,“ võttis Seppinen teema kokku.
Ehitustööstusel on palju õppida – teabe jagamine on oluline
Seppinen lubas, et Puukoti ja Kiilto projekti tulemusi jagatakse avalikult. Seppinen rõhutas seda, kui tähtis on jagada ettevõtete vahel teavet.
„Ehitustööstus on üleminekujärgus ja see on hea. See toodab maailma heitkogustest umbes 50 protsenti ja Soomes ligi kolmandiku. Selleks, et teha suuri muudatusi ja saavutada laiahaardelisi keskkonnaeesmärke, on vaja rohkem teadmisi ning paremat arusaamist lahenduste üldmõjust. Kutsun kogu tööstusvaldkonda meiega selles ettevõtmises ühinema. Soome on ehituse poolest nõudlik riik ja seetõttu ka suurepärane koht selleteemaliste uurimistööde tegemiseks,“ ütles Seppinen.
„Ettevõtete koostöö on selles kontekstis ülitähtis.“
Nii Kiilto kui ka Puukoti tõdesid, et ehitustööstusel on veel palju õppida.