Keskkonnavastutuse üle peetav arutelu on muutunud viimastel aastatel mitmekülgsemaks. See on teretulnud muudatus, sest keskkonnavastutus on midagi enamat kui lihtsalt heitkoguste mõõtmine. Lisaks motiveerivad uued ideed ettevõtteid ajaga kaasas käima. Elurikkusega seotud eesmärgid on ettevõtetele ja tööstusharudele omamoodi proovikivi, sest mõnikord võivad need heitkoguste eesmärkidega vastuolus olla.
Süsinikdioksiidi heitkogused on pikka aega olnud keskkonnamõju põhinäitaja. Ka eri tööstusharudega seotud õigusaktid ja standardid on suunanud arengut väiksemate heitkoguste suunas.
„Heite vähendamine on kahtlemata ülioluline. Väiksemad heitkogused mängivad keskset rolli ka elurikkuse säilitamisel. Samas peame vaatama keskkonnamõjusid laiemalt, sest heitmed ei ole sugugi ainsad keskkonnamõjurid,“ selgitab Kiilto keskkonnajuht Viivi Kettula.
Elurikkuse probleem on ettevõtete jaoks uus – oluline on tuvastada mõjud
WWF Finlandi ja Bain & Company avaldatud aruande kohaselt on märkimisväärne hulk Soome ettevõtteid teadlikud, et elurikkuse vähenemine on suur oht ühiskonnale ja äritegevusele. Samas selgub aruandest, et ettevõtete arusaam probleemist ja jõupingutused elurikkuse vähenemise pidurdamiseks on endiselt ebapiisavad. Ettevõtted peavad oma tegevust läbimõeldult muutma, kuid elurikkuse vähenemise peatamiseks ja turueelise saamiseks peavad need muutused toimuma kiiresti. Aruande kohaselt on vaid iga kolmas ettevõte lisanud oma jätkusuutlikkuse strateegiasse jaotise elurikkuse vähenemise kohta.
Ka Kiilto on tunnistanud, et tegu on keerulise teemaga.
„Oleme elurikkuse üle palju arutanud ja lisanud selle meie keskkonnalubaduse alla. Elurikkusega seotud arvuliste eesmärkide seadmine osutus see-eest keeruliseks. Vajame rohkem andmeid. Seetõttu seadsime lõpuks kaks eesmärki. Kavatseme investeerida nii kohalikesse heitkoguste kompenseerimise projektidesse kui ka elurikkuse säilitamisse ning teha koostööd oma partneritega, et viia ellu iga-aastaseid keskkonnaprojekte elurikkuse säilitamiseks,“ ütleb Kettula.
Kettula rõhutab, et kõige tähtsam on mõista ettevõtte tegevuse mõju elurikkusele. Seetõttu on oluline konkreetsed mõjud täpselt välja selgitada.
Peame tegutsema kiiresti ja üheskoos
„Selleks, et lisada elurikkus meie keskkonnalubadusse, tegime erinevate elurikkuse kategooriate olulisuse analüüsi. Kasutasime samu vahendeid nagu keemiatööstuse elurikkuse uuringus, milles osalesime eelmisel kevadel. Analüüs näitas, et meie tegevuse jaoks on kõige asjakohasemad kategooriad kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogused ja maakasutus. Samas tõi uuring esile mõõtmise keerukuse, sest kasvuhoonegaaside heitkogused on ainus kategooria, mille kohta on olemas täpsed näitajad. Valdkond, milles saame kõige rohkem ära teha, on tarneahel,“ selgitab Kettula.
Kuna paljudele keskkonna ja vastutusega seotud probleemidele ei ole veel ühtset lahendust, peavad ettevõtted ja organisatsioonid need ise leidma.
„Me peame tegutsema kohe. Ettevõtted peavad suutma parima olemasoleva teabe põhjal kiiresti reageerida. Esimese sammu astumiseks on vaja julgust ja teadmiste kasvades peavad plaanid olema kohandatavad,“ ütleb Kettula.
„Keskkonnatöö on tihedalt seotud ettevõtte väärtusahela mõju mõistmisega. Paljud sellega seotud vahendid on alles väljatöötamisel ja tohutult palju tööd on veel ees. See aeglustab edasiminekut. Ettevõtted vajavad probleemide lahendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks üksteist ja ühiseid ökosüsteeme.“
Keeruline seos kliima ja elurikkuse vahel
Kettula toob näite, kuidas heitkoguste ja elurikkusega seotud eesmärgid võivad mõnikord olla vastuolus.
„Kui kasutame esmast toorainet, näiteks liiva, vähendab selle loodusest kogumine elurikkust. Samas, kui kasutame samal otstarbel ringlussevõetud materjali, tekitab selle tootmiskõlbulikuks töötlemine rohkem heitmeid kui esmase tooraine kasutamine.“
Kõige kestlikuma lahenduse leidmiseks peame paremini mõistma kogumõju. Uuringuteks on vaja teadusasutusi, eri sektorite katusorganisatsioone ning ettevõtte enda teadus- ja tootearenduse ressursse.
„Soovime koos erinevate osalistega elurikkusega seotud teemadel aktiivselt kaasa lüüa, kuid teha seda nii, et arvesse võetaks ka kliimaküsimusi,“ räägib Kettula.
Keskkonnaprobleemid eeldavad pidevat koolitust
Kettula sõnul on omaette katsumus ka uuringutulemuste praktiline rakendamine.
„Eri riikide ja üksuste keskkonnateadlikkuse tase võib olla väga erinev. Isegi kui on olemas keskkonnale orienteeritud ettevõttekultuur, võivad laiaulatuslikud meetmed tunduda organisatsiooni madalamatel tasanditel ebaolulisena. Seetõttu on tähtis pöörata tähelepanu tegevuste mõjule erinevatel tasanditel,“ märgib Kettula.
„Keskkonnamõjude mõistmine eeldab pidevat õppimist. Parem arusaam hõlbustab ka andmete kogumist ja mõõtmist ning tekitab uusi ideid.“