Kiilto keskkonnavebinarid: toodete ja hoonete süsinikujalajälg
Süsinikujalajälje ja tegevusest tuleneva heite vähendamine on muutunud oluliseks teemaks nii ehitustööstuses kui ka muudes sektorites. Keskkonnateadlikkuse suurenedes ja nõuete karmistudes on ettevõtete jaoks üha olulisem mõista ja juhtida oma tegevuse keskkonnamõju.
Miks peaksid ettevõtted arvutama oma süsinikujalajälge ja heitkoguseid?
Kuigi süsinikujalajälje ja heitkoguste arvutamine võib esiti tunduda töömahukas, on oma tegevuse mõju mõistmine (alates üksikprojektidest kuni kogu tegevuseni) kasulik. Vastutustundlikku tööd saab tõhusalt juhtida ja jälgida vaid siis, kui ettevõtte heitkoguste eesmärgid põhinevad kindlatel arvutustel.
Soome 2025. aasta ehitusseadus kohustab ehitusettevõtteid tegema heitkoguste arvutusi ja seab hoone süsinikujalajäljele piirväärtused. Teisalt aitab heitkoguste ja süsinikujalajälje mõistmine ettevõtetel täita aruandluskohustusi, näiteks äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivis (CSRD) sätestatud nõudeid. Heitkoguste arvutused parandavad ka konkurentsivõimet, sest kliendid nõuavad üha enam keskkonnamärgiseid ja toote keskkonnadeklaratsioone (EPD), mis põhinevad kontrollitud süsinikujalajälje arvutustel.
Millest koosneb hoone süsinikujalajälg?
Süsinikujalajälje ja heitkoguste arvutamiseks tuleb kõigepealt kindlaks teha ettevõtte tegevuse mõju. Ehitaja peab teadma, millest hoone süsinikujalajälg koosneb. Olulisim heiteallikas on kasutusetapp, mis moodustab hoone koguheitest rohkem kui 50%. Kasutusetapi heitkoguseid saab vähendada näiteks maasoojuse, soojustagastuse, kohalike energiavõrkude ja tõhusate jahutussüsteemide kaudu. Lisaks tuleks püüelda selle nimel, et hooned vastaksid energiaklassile A.
Suuruselt teine heiteallikas on materjalid, mis moodustavad koguheitest 37% ja mõjutavad eelkõige ehitaja 3. valdkonna heite alla. Ehitaja saab neid heiteid vähendada, kasutades vähese CO₂ heitega ja ringlussevõetud materjale.
Ehitus moodustab 7% hoone koguheitest. Ehitussektoris on oluline panustada sorteerimisse, ringlussevõttu, taastuvenergiasse ning tõhusatesse ja vähese heitega seadmetesse. Remondi-, lammutus- ja ümberehitustööd moodustavad hoone koguheitest umbes 3%.
Süsinikujalajälje arvutamisel on kõige tähtsamad materjalid
Ehituses kasutatavate materjalide hulk kasvab pidevalt. Toote kõikide materjalide ja osade kindlakstegemine on valdkonna üks suurimaid väljakutseid. Materjalide puhul ei piisa ainult heitkoguste andmetest: sama oluline on teave olelusringijärgse ringlussevõtu, keskkonnajalajälje, kvaliteedi ja ohutuse kohta.
Materjalide keskkonnadeklaratsioonid aitavad kliente 3. valdkonna arvutuste tegemisel. Kui materjalitarnija vähendab oma toote süsinikujalajälge, mõjutab see klientide väärtusahela heitkoguseid. Toodete täpsed keskkonnadeklaratsioonid võimaldavad klientidel teha materjalide puhul keskkonnateadlikumaid otsuseid. Lisaks süsinikujalajäljele sisaldavad keskkonnadeklaratsioonid ka teavet erineva mõju kohta, nagu maakasutus ja osoonikihi kahanemine. Tänu põhjalikele dokumentidele saavad ka materjalitarnijad oma toodete keskkonnamõjuga tutvuda. Paljud ettevõtted on juba hakanud süsinikujalajälje asemel rääkima keskkonnajalajäljest, võttes arvesse nii süsinikuheiteid kui ka elurikkust.
Hea lähtekoht on oma tegevuse analüüsimine
Heitkoguste arvutustega alustamiseks uurige oma ettevõtte tegevust: mida te ostate, mida toodate ja milline näeb välja kogu protsess? Kasutage süsinikujalajälje ja heitkoguste arvutamisel ühiseid andmebaase, mis annavad olukorrast tervikliku ülevaate. Nii saate tuvastada suurimad ja olulisemad heiteallikad ning asuda parandama oma ettevõtte tegevuse süsinikujalajälge.