Kiilto keskkonnavebinarid: ringmajandus ja kestlikkusaruandlus Martela näitel
Ringmajandusest ja kestlikkusaruandlusest on saanud ettevõtete vastutustundlikkuse peamine näitaja. Need teemad võivad olla keerukad, kuid suunavad ettevõtteid oma tegevust kriitilise pilguga üle vaatama. Ka Martela järgib oma äritegevuses ringmajanduse põhimõtteid. See on toonud kasu ettevõttele ja aidanud ka nende kliente. Kiilto on toetanud Martela ringmajanduse põhimõtete järgimist liimidega Debonding on Demand.
Ringmajanduse keskmes on olelusringil põhinev mõtteviis
Martela projekteerib ja sisustab kasutajasõbralikke ja vastutustundlikke töö- ja õpikeskkondi. Ettevõtte eesmärk on tagada, et ruumid toetaksid töötamist ja õppimist pikas perspektiivis. Seetõttu lähtutakse toote projekteerimisel selle otstarbest, kasutuseast, sobivatest materjalidest ning materjalide kasutatavusest selle olelusringi lõpus.
Martela jätkusuutlikkus- ja kvaliteedijuhi Anne-Maria Peitsalo sõnul tugineb ringmajandus tugevalt olelusringil põhinevale mõtteviisile: tooteid peaks saama kasutada võimalikult kaua. Kestvuskaupade, nagu kontori- ja koolimööbli väljanägemine peab ajas säilima ja need peavad vastu pidama ettenähtud viisil kasutamisele. Kui mööblieset enam ei kasutata, tuleks sellele leida uus omanik või peaks seda saama kergesti renoveerida, et see vastaks järgmise kasutaja vajadustele. Kui mööbliese läheb katki, peaksid selle materjalid olema kergesti eraldatavad, ringlussevõetavad ja taaskasutatavad.
Kaks jätkusuutlikkuse vaatenurka
Jätkusuutlikkuse mõiste tähendab kasutatavust ning kliima- ja keskkonnasäästlikkust. Vastutus tähendab selliste toodete valimist, mille tootmise kliima- ja keskkonnamõju on minimaalne. Peitsalo nentis aga, et kõige väiksema kliimamõjuga toode ei ole alati kasutuseks sobivaim.
„Näiteks Martela polsterdamata tool võib süsinikujalajälje võrdluses olla parem kui polsterdatud tool. Kui aga toodet kasutatakse vähe, lähevad tootmiseks kasutatud materjalid, tootmisprotsess ja tootele eraldatud ruum raisku ning keskkonda koormatakse asjatult. Seepärast ei saa kestvuskaupade tootmisel keskenduda ainult süsinikujalajäljele või keskkonnadeklaratsiooni arvutustele,“ ütles Peitsalo.
Kestlikkusaruandluses võetakse arvesse tegevust ja kogu väärtusahelat
Nii Martela kui ka Kiilto valmistuvad ELi äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) kohasteks protsessideks. Siiani on nad kestlikkusaruannete koostamisel järginud globaalset aruandlusalgatust (GRI).
Peitsalo ja Kiilto jätkusuutlikkuse kommunikatsioonijuht Laura Heinovaara on aga ühel meelel, et peale kehtivate nõuete tuleb jätkusuutlikkust edendada ka klientide soovil.
„Kliendid hindavad üha enam teavet materjalide ja tootmisviiside kohta. Nad tahavad teada toote süsinikujalajälge ning seda, kui palju on tootmisprotsess mõjutanud kliimat ja loodust,“ rääkis Peitsalo.
Lisaks on kliendid ja sidusrühmad huvitatud ettevõtete kliimamõjudest. See tähendab, et ettevõtted peavad suutma eristada toote ja ettevõtte kliimamõju ning mõlemat selgelt ja täpselt aruandluses kajastama. Kliimamõju on aruandluse üks olulisemaid osasid. Peagi peavad kõik ettevõtted hakkama jälgima oma tegevuse ja kogu väärtusahela kliimamõju.
Heinovaara sõnul on hea, et õpime pidevalt jätkusuutlikkust terviklikumalt hindama. Aruandlus aitab tuvastada meetmeid, millel on mõju.
„Üha rohkem ettevõtteid on kohustatud koostama kestlikkusaruandeid. Selle tulemusel peavad nad tegelema sidusrühmade jaoks oluliste küsimustega ja analüüsima oma tulemuslikkust. See võimaldab ettevõttel hinnata, kas tegevusega liigutakse õiges suunas, ja seada täpsemaid tulevikueesmärke. Seega näen aruandlust eelkõige äritegevuse arendamise ja otsuste tegemise vahendina.“
Selgelt ja võrreldavalt esitatud keskkonna- ja kliimamõjud
Aruandluse põhjal kontrollitakse ettevõtte tegevust. Nii teavad kliendid, mille eest nad ettevõtte teenuseid või tooteid tarbides maksavad. Kuna CSRD hakkab kehtima kõikidele ettevõtetele, on põhiküsimus, kui täpselt, ulatuslikult ja mil viisil keskkonna- ja kliimamõju arvutatakse. Alustada tuleb standarditud aruandlusmeetodite kasutamisest ning andmete esitamisest selgelt ja võrreldaval viisil. See võimaldab sidusrühmadel hinnata ja võrrelda ettevõtete jätkusuutlikkust.
„Loodan, et uus aruandlusmudel hõlbustab ka sisemist võrreldavust. Näiteks ringmajanduse potentsiaali hindamisel on oluline mõista mitte ainult mõju heitkogustele, vaid ka selliseid tegureid nagu elurikkus. Mulle meeldib mõelda, et kui ringmajanduse uuendused aitavad ettevõtetel oma lahendusi arendada, siis põhjalikum aruandlus aitab mõista nende mõju,“ rääkis Heinovaara.
„Nii on mõlemad vaatenurgad tõhusad vahendid äritegevuse arendamiseks.“