Kiilto rohevebinarid: ettevõtete keskkonnaalase suhtluse väljakutsed ja võimalused
Ettevõtted on kliima ja keskkonnaga seotud kohustustest üha teadlikumad. Paljud ettevõtted soovivad oma jätkusuutlikest tegevustest aru anda, kuid uued õigusaktid määravad üha enam seda, kuidas ja millest rääkida. Kuidas rääkida ettevõtte vastutusest tõhusalt ja täpselt?
Roheväited soosivad ausat suhtlust
Rohepesu on väga levinud, isegi kui see ei ole tahtlik. Euroopa Komisjoni aruandest selgub, et üle poole keskkonna- ja kliimaväidetest on eksitavad või lausa rohepesu. See ajendas seadusandjaid koostama roheväidete direktiivi.
Roheväidete direktiivi järgi peab jätkusuutlikkuse teave olema konkreetne ja täpne. Kõik väited peavad olema tõesed, kontrollitud ja kolmanda isiku auditeeritud. Lubatud ei ole üldised keskkonnaväited, nagu keskkonnasäästlik, biolagunev, kliimaneutraalne, heitevaba, süsinikuneutraalne, jätkusuutlik, vastutustundlik, ökoloogiline ja roheline. Neid ei tohi kasutada tootepakenditel ega muus suhtluses. Lisaks ei lubata ettevõtetel kasutada nende enda keskkonna- või loodusväidete märgiseid ega kujutisi ilma ELi heakskiiduta.
Heitkoguste teaduspõhiste vähendamise meetmete suhtlusraamistik
Uues direktiivis on kehtestatud ka ranged kliimaväidete reeglid. Edaspidi ei saa ettevõtted enam väita, et nad on süsinikuneutraalsed või kompenseerivad oma heitkoguseid süsinikukrediidi või kliimaühikute ostmisega. Selle asemel peavad väited põhinema ettevõtte teadmistel oma heitkogustest ja kohustusel neid vähendada. Ettevõtted peavad püüdlema kõige tõhusamate kliimameetmete rakendamise poole, mis on sageli seotud nende tarneahelatega.
Enamasti soovitatakse võrdlusraamistikuna kasutada tuntud, teaduspõhiseid ja kolmanda isiku kontrollitud heitkoguste vähendamise meetmeid, nagu teaduspõhiste eesmärkide algatus (SBTi). Ettevõttesisene süsinikuhind määrab suurima heitega tooraine hinnatõusu, mis suunab ettevõtteid vähese heitega lahenduste poole.
Kuidas rääkida vastutusest ilma rohepesuga riskimata?
Tulevikus peavad kliimaväited põhinema üheselt mõistetavatel ja kontrollitavatel faktidel ning neid peab olema võimalik usaldusväärselt tõestada.
Siin on mõned nõuanded edukaks suhtluseks:
- Olge ausad ja rääkige kõigest, mis on oluline.
- Ärge liialdage. Kui töötate veel millegi kallal, olge selle suhtes avameelne.
- Tõestage oma väiteid ja esitage tõendeid.
- Olge avatud, võtke vastu kriitikat ja pakkuge lisateavet.
Muutused loovad ettevõtetele võrdsed võimalused
Rangemate nõuetega kaasneb oluline ja tervitatav muutus selles, kuidas ettevõtted keskkonnateemadel räägivad. Uued nõuded tagavad ettevõtetele keskkonnaväidete osas võrdsemad tingimused ning sidusrühmadel ja klientidel on seega lihtsam võrrelda ettevõtete jätkusuutlikkust ja neid usaldada.
Jätkusuutlikkusest rääkimine ei ole üksnes kommunikatsiooni- ja turundusvaldkonna väljakutse, vaid üha rangemad õigusaktid ajendavad ettevõtteid ka oma põhitegevust kriitilise pilguga üle vaatama. Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD) laieneb tulevikus kõikidele ettevõtetele ning äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv (CSDDD) käsitleb ettevõtete väärtusahelate ja kliimakavade jätkusuutlikkust. Ettevõtted peavad välja töötama üleminekukava oma eesmärkide täitmiseks ja see võib tähendada uute, keskkonnasäästlikumate ärimudelite väljatöötamist.
Alustage sealt, kus te olete, ja keskenduge tervikpildile
Ettevõtted peaksid alustama oma keskkonnaalase suhtluse analüüsi praeguse olukorra kaardistamisega: mida me praegu teeme ja milliseid väiteid me esitame? Ärge laskuge detailidesse, vaid keskenduge tervikule: millised on meie tegevuse olulisemad mõjud keskkonnale ja sidusrühmadele? Tugev ettevõte vastab nendele küsimustele avatult ja ausalt, tõestab oma väiteid ning õpib oma vigadest.