Elurikkus on ökosüsteemide toimimise ja ühiskonna jätkusuutlikkuse oluline osa. Arvutused selle kohta, kuidas mõjutavad tooted ja tootmine elurikkust, on alles katsejärgus. Elurikkuse mõju hindamisviise ei ole määratud ja selle mõju taga olevaid mehhanisme alles uuritakse. Küll aga saab kasutada olelusringi hindamist (LCA), et arvutada ja teha kindlaks, millistel toote olelusringi etappidel on loodusele suurim mõju.
Elurikkuse vähenemine on suur keskkonnaprobleem. Selle jälgimiseks töötatakse välja üha täpsemaid näitajaid ja arvutusviise. Heitkoguste arvutamise kõrval on ettevõtete jaoks muutunud oluliseks ka elurikkus.
„Elurikkus on muutunud viimastel aastatel keskseks teemaks, olles üha sagedamini esindatud ka jätkusuutlikkuse aruteludes. Kiilto peab mõtlema, kuidas elurikkus meie tegevuses kajastub ja milliseid eesmärke peaksime sellega seoses seadma,“ ütleb keskkonnajuht Viivi Kettula.
Kiilto on digitaalse ja jätkusuutliku ehituse projekti Super Healthy Buildings teise tööpaketi raames uurinud põhjalikumalt elurikkuse mõju kahe projekti kaudu. Esimene on ehitus- ja kinnisvarafirma Granlundi juhitud keskkonnajalajälje ühisprojekt, mille eesmärk on katsetada kindlate toodete ja hoonete keskkonnajalajälje arvutamist. Teine projekt, mida korraldasid Lappeenranta tehnikaülikooli (LUT) üliõpilased, aitas Kiiltol paremini mõista oma klientide ootusi seoses elurikkusega.
Ehitusmaterjalide keskkonnamõju arvutuste katsetamine
Keskkonnajalajälje hindamine on keerulisem kui süsinikujalajälje hindamine, sest mõju elurikkusele on sageli kohalik ja seda ei saa siduda vaid ühe universaalse näitajaga.
Kiilto jälgib pidevalt mõõtemeetodite arengut ja soovib ka edaspidi osaleda projektides, mis sarnanevad Granlundi omaga.
Kiilto ehitusvaldkonna tootehalduse juht Eeva Kaataja peab projekti väga oluliseks, sest ehituses ostetakse ja kasutatakse suurtes kogustes toorainet. See tähendab, et ka mõju loodusele võib olla märkimisväärne.
„Me vastutame toorainete aruka kasutuse eest. Nende raiskamine või väärkasutamine oleks suur koormus elurikkusele ja planeedile, sest ehitussektori materjalivoog on suur.“
Elurikkust mõjutavad enim heitkogused
Kiilto kasutab katseprojekte, et valmistuda tulevasteks õigusaktideks ja arendada elurikkuse arvestusega seotud teadmisi.
„Elurikkuse arvutusi katsetades saame teada, kas meie andmed on mõju arvutamiseks piisavad või esineb puudujääke,“ ütleb Kaataja.
Arvutused annavad väärtuslikku teavet ka selle kohta, kuidas võtta elurikkuse mõju arvesse ettevõtete arendamisel.
„Elurikkuse arvestust saab kasutada otsuste suunamiseks, et kasutada näiteks uue tooraine asemel ringlussevõetud toorainet,“ lisab Kettula.
Granlundi projektist selgus, et süsinikuheide mõjutab elurikkust kõige rohkem kliimamuutuste kaudu. See rõhutab heitkoguste vähendamise eesmärkide tähtsust. Kiilto eesmärk 2031. aastaks on vähendada kaudseid heitkoguseid 21% võrreldes 2021. aasta tasemega.
Kiilto aitab klientidel vähendada nende keskkonnamõju
Üha suurem osa Kiilto klientidest on huvitatud elurikkuse arvestusest. Sellise järelduse tegid Lappeenranta tehnikaülikooli tudengid Kiilto jaoks korraldatud projektis.
„Keskkonnamõju arvutused võivad olla kasulikud näiteks rahastuse saamisel. Jätkusuutlikkusega seotud teemasid võetakse üha enam arvesse ka pakkumismenetluste raames. Nende tähtsus ei piirdu seega mitte ainult ettevõtte arenguga, vaid on otseselt seotud ettevõtte konkurentsivõimega. Kui jätkusuutlikkust on arvesse võetud ja kontrollitud, on partnerlussuhteid lihtsam luua. Samuti soovime oma toodete mõju vähendamisega aidata ka oma klientidel nende keskkonnaeesmärke saavutada,“ räägib Kaataja.