Kliimamuutused mõjutavad ehitusmaterjalide ja ehitiste toimivust

Globaalne soojenemine loob soodsamad tingimused hallitusele. Seetõttu tuleb ehitusmaterjale valides ja ehitisi projekteerides kliimamuutuseid senisest enam arvesse võtta.

Kõige halvima stsenaariumi korral võib temperatuur mõne kraadi võrra tõusta juba selle sajandi lõpuks. Peale temperatuuri on Soomes ja põhjapoolkeral tõusuteel ka sademete hulk ja suhteline õhuniiskus. Kõige selle koostoimel tekkinud tingimused soodustavad hallituse ja bakterite vohamist. Talvel sajab rohkem vihma ja vähem lund, mis tähendab, et fassaaditarindid saavad senisest sagedamini märjaks. Lisaks vähendab üha sagedasem pilvkate päikese kuivatavat mõju. Tampere ülikooli ehitusfüüsika professori Juha Vinha sõnul on muutunud tingimused juba mõjutanud ehitiste ja ehitusmaterjalide vastupidavust, sest vihma sajab rohkem.

Juha Vinha ja tema uurimisrühm on teinud kindlaks maksimaalsed hallitusindeksi väärtused, mis näitavad Soome kliimas valitsevat hallitusohtu eri asukohtades 30 aasta vältel (1980–2009). See väärtus näitab, kui kriitiline on konkreetne aasta hallituse ja mikroobide kasvu suhtes. Hallitusindeksi arvutused põhinevad Soome hallitusmudelil, mille on välja töötanud VTT ja Tampere tehnikaülikool. See mudel kirjeldab hallitusseente arvukuse suurenemist eri ehitusmaterjalide pinnal.

„Viimase kümne aasta jooksul on selle 30-aastase vaatlusperioodi suurimaid hallitusindeksi väärtuseid korduvalt ületatud. Seega on kliimamuutused ja hallitusoht arenenud oodatust märksa kiiremini. Oleme juba kogenud sellise niiskuskoormusega välistingimusi, mida ennustati alles 2050. aastaks. Näiteks oli kunagi võimalik kuivatada saelaudu õues vihmakatte all. Praegu ei ole see enam võimalik, sest hallitus hakkab väljas oleva puidu peal kiiresti vohama. See näitab, kui oluliselt on välistingimused muutunud ja seda isegi niiskuskoormusega arvestamata,“ sõnab Vinha.

Senisest enam tuleb keskenduda lahenduste hoolikale rakendamisele ja töökindlusele.

Vinha selgitab: „Kui hoone fassaad laseb mingil hetkel näiteks niiskust läbi, siis suurendab see seintele langevate sademete ja aeglasema kuivamise tõttu märgatavalt hoone niiskuskoormust.“

Põhirõhk niiskuskindlusel

Betoon on muutuvatele tingimustele võrdlemisi vastupidav, kuid puitehitised ja eriti nende välisvooder, on suurema koormuse all. Vinha prognooside kohaselt muutuvad puitfassaadid hallitusseentele üha vastuvõtlikumaks. Seega tuleks need projekteerida nii, et neid saaks kasutuskestuse vältel võimalikult lihtsasti hooldada ja välja vahetada.

„Voodrilaudu on võrdlemisi lihtne välja vahetada – isegi kui need on hallitusega kaetud, toimub välistingimustes ikkagi õhuringlus. Märksa kriitilisem lugu on tuuletõkkeplaatide ja nende taga oleva puitkarkassiga. Seal leviv hallitus võib lekete kaudu lihtsasti siseruumidesse jõuda. Oluline on tagada, et hoone karkassi ei oleks vaja remontida ja et see peaks vastu kogu hoone kasutusaja,“ sõnab Vinha.

Puitehitiste jaoks on vaja eriti niiskuskindlaid materjale ja lahendusi. Lahendus võib leiduda uutes puidutöötlusmeetodites nagu Accoya puit.

„Accoyat on kasutatud aknalaudade jaoks ja muudes suure niiskuskoormusega kohtades. Tulevikus on kindlasti vaja täiendavaid kestlikke alternatiive,“ lisab Vinha.

Jaga seda lehte