Kiilto töötas välja võimaluse ehitustoodete pakendite ringlussevõtuks

Kiilto ringlussevõetavad pakendid ja ringlussevõetud materjalist valmistatud pakendid aitavad vähendada ehitustööstuse keskkonnamõju.

Kiilto keskkonnaalane lubadus ütleb, et 2025. aastaks on 70% Kiilto pakenditest valmistatud korduskasutusega, ringlussevõetud või taastuvatest materjalidest. Kiilto uurimis- ja arendustegevuse juhi Lilli Puntti sõnul töötab Kiilto selle nimel, et jõuda sama kaugele ka ehitussektori toodetega. „Näiteks 2018. aasta suvel ja sügisel tõi Kiilto turule uued ja täielikult ringlussevõetavad polüetüleenkotid põrandatasandussegudele.“ Polüetüleenkotid vahetavad järk-järgult välja vanad kilevooderdusega paberkotid. „Vanu kotte ei saanud tegelikult üldse ringlusse võtta ja kile küljestrebimine oli ebamõistlikult töömahukas. Ringlussevõetavusele lisaks on polüetüleenkottidel teisigi eeliseid. Kotid ei tekita tolmuprobleeme, sest nende täiteliin on õhukindlalt suletav. Õhu- ja ilmastikukindlus hõlbustab ka hoiustamist.

Ringlussevõetud ja vastupidav

Peale selle on Kiiltol olemas ja tulemas ringlussevõetavad ja ringlussevõetud materjalidest valmistatud pakendid. „Meie pahtlinõud koosnevad täielikult ringlussevõetud polüpropüleenist. Üksnes kaaned on puhtast plastist, sest ringlussevõetud plastist kaaned ei ole praegu veel piisavalt vastupidavad. Kui panged üksteise peale laotakse, peavad kaaned pidama vastu suurele koormusele.“

2020. aastal võetakse kasutusele ringlussevõetud polüetüleeni sisaldavad plaadiliimikotid. „Need võrdlemisi õhukesed kotid peavad olema tugeva käepidemega, mistõttu on nendes 50% puhast polüetüleeni, et tagada vastupidavus.

Sel aastal võetakse kasutusele ka täielikult ringlussevõetud polüpropüleenist valmistatud seina-, põranda- ja veekindlate liimide pakendid. Kiilto ostujuhi Lisa Tuomineni (pildil) sõnul pärineb Kiiltos kasutatud ringlussevõetud plast peamiselt tööstusklientidelt. Tuominen täpsustab: „Tööstusest hangitud ringlussevõetav plast on homogeensem ja vastupidavam kui muud tüüpi plastid.“

Ringlussevõtu täiustamine ehitusplatsidel

Muule lisaks kuulub Kiilto nende huvigruppide ringi, kes arutavad võimalusi ringlussevõtu suurendamiseks ehitusplatsidel. Sel teemal on töökodasid korraldanud sellised organisatsioonid nagu Motiva, keskkonnaministeerium ja Põhjamaade Luige märgise organisatsioon. Puntti selgitab: „Paljudel ehitusplatsidel jõuavad ka ringlussevõetavad pakendid lõpuks energiajäätmete hulka. Olukorra teeb keeruliseks näiteks määrdunud pakendite puhastamine.“Tuominen toob välja, et „Soomes pärsivad ringlussevõttu ka pikad vahemaad ja igas asukohas tekib üldjuhul võrdlemisi väike kodus ringlussevõetavat plasti.“ Kogutud materjalid jõuavad ringlussevõtuks töötlusjaamadesse, aga need jaamad vajavad töötamiseks suures koguses kindlat tüüpi plasti. Seejärel purustatakse plast mehaaniliselt väikesteks graanuliteks, millest omakorda valmistatakse ringlussevõetud plast.

Puntti selgitab: „Kiilto professionaalseks kasutamiseks mõeldud hügieenitoodete valdkonnas on praeguseks juba alustatud katseprojektiga, mille eesmärk on aidata Kiilto klientidel tegeleda ringlussevõtu ja parimate tavade kasutuselevõtuga. Kavandame samalaadset algatust ka ehitusvaldkonnas.“

Tulevikus ootab ees keemiline ringlussevõtt

Lilli Puntti usub, et tulevikus hõlbustab ehitustoodete ringlussevõttu mehaanilisele ringlussevõtule lisaks ka keemiline ringlussevõtt. See hõlmab gaasistamise kasutamist, et lõhkuda plast süsivesinikeks ehk naftapõhisteks koostisosadeks. Esimesed sellesisulised katseprojektid on ehitustööstuses Neste Corporationi eestvedamisel juba käimas. „Keemiline ringlussevõtt sobib ka ehitustööstuse pakendite jaoks, mis koosnevad eri materjalidest või on määrdunud.“

Kiilto turundusjuhi Hanna Alamylläri sõnul hoiab Kiilto pakendamistööstuse arengutel silma peal: „Võtame uued tehniliselt ja majanduslikult mõistlikud lahendused kasutusele, niipea kui need kättesaadavaks muutuvad.“

Jaga seda lehte