Fassaaditarindite projekteerimisel tuleb arvestada energiamääruste ja muutuvate tingimustega

Elamute energiakulude ja keskkonnamõjude ning sellega seotud heitekoguse vähendamiseks on juba pikka aega projekteeritud energiasäästikke maju. Rangemad energiatõhususe nõuded sunnivad pöörama senisest enam tähelepanu välisvoodri niiskuskontrolli tehnoloogiale ja kulutõhususele.

Õhu konditsioneerimisel põhinevad küttelahendused on juba aastaid soodustanud vähese energiakuluga lähenemist. Soojusisolatsioon on muutunud paksemaks ja välja on töötatud uued isolatsioonimaterjalid. Tampere ülikooli ehitusfüüsika professor Juha Vinha rõhutab, et peale niiskuskäitumise tuleb soojusisolatsiooni hulka suurendades arvestada ka kulutõhususega.

„See, kas me tahame energiatarbimist vähendada üksnes globaalse soojenemise vähendamiseks ja mitte enam kulude säästmiseks, on oluline põhimõtte küsimus,“ ütleb Vinha.

Rahalises mõttes oleks loogilisem muuta hoonete välispindadele, samuti akendele kehtivad U-väärtused veelgi rangemaks.
„Praeguste energiamääruste kohaselt on A-energiaklassi saavutamine võimalik ka ilma rangemate U-väärtusteta välisseinadele. Täiendava kokkuhoiu saab saavutada näiteks soojuspumpade ja reovee soojustagastuse kasutamisega. Kui tahame kliimamuutuste takistamiseks aga midagi enamat ette võtta, siis peame ka eeskirju, sealhulgas välispindadele kehtivaid nõudeid rangemaks muutma,“ sõnab Vinha.


Ohutus ennekõike

Samas tuleb silmas pidada, et energiamäärused mõjutavad paratamatult ka fassaadide ehituse ohutust. Juha selgituste kohaselt on tänapäeva hoonete isolatsioonikihi paksuses juba näha riskantseid lahendusi.

„Ehitusmeetodeid tuleks muuta, et ehitised suudaksid tulla toime kliimamuutustest tulenevate tingimustega. Meil on üha soojemad ja sajusemad sügised ja talved, mis soodustavad mikroobide vohamist. Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada, et need suudaksid muutuvatele ilmastikuoludele vastu seista,“ lisab ta.

Jaga seda lehte